-
Demokraatia ei ole ainult ohus. See on muteerunud.
Kõige esimene rahvahääletus iseseisvas Eestis toimus 1923. aastal algkoolide usuõpetuse küsimuses. See oli ka esimene rahvaalgatuse korras toimunud rahvahääletus.1 14.- 16. oktoobril 1933 korraldati rahvahääletus uue põhiseaduse poolt või vastu hääletamiseks. Läbisaamiseks oli vajalik 50 protsenti ehk 381 537 poolthäält. Rahvahääletusel said suure ülekaalu poolthääled. Samuti oli suur rahva aktiivsus, sest ainuüksi Tallinnas käis hääletamas 78,3 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.2 12. märtsil 1934 sai aga rahvahääletuste paljulubav tulevik järsu lõpu mitte okupatsiooni, vaid kui need meie oma presidendi poolt ära keelati. Praegu kehtiv rahvahääletuse seadus on vaid formaalne dokument, mis oma stagneerumuses on muutunud kasvajaks meie ühiskonna organismis – võõrkeha, mis narrib ja närib Eesti Vabariigi põhiseaduse esimest paragrahvi.
-
Mõtteviisi muutmisest
Nädalavahetusel ilmus Tallinna linnapea artikkel, mis kommenteeris Euroopa Rohelise pealinna tiitlist ilma jäämist ja kutsus linlasi mõtteviisi muutma. Linnapea leiab, et “Rohelise pealinna tiitel ei ole lõpp-peatus vaid üks peatus paljudest.” Miks oleme aga oma peatusest juba nii mitmel korral mööda sõitnud? Kas asi on ainult meie nõukogude pärandis ja mõtteviisides, mis sellest johtuda võivad? […]
-
Peaministril on võimalus päästa demokraatia
Õige pea algavad koalitsiooniläbirääkimised Riigikokku pääsenud erakondade vahel. Erinevaid kombinatsioone ja võimalusi on tegelikult pakutud juba tükk maad enne valimisi ka erinevate meediaväljaannete poolt, kuid nüüd on asi konkreetsem – numbrid selged ja matemaatika lihtne, sest arvutada vaja vaid 101 piires. Loomulikult on selle juures vaja arvestada veel tuhande muu detailiga kui ainult istekohad Toompeal […]
-
“Indrek, Artur, Andres – ärge tülitsege! Tulge meiega ja teeme üheskoos võimsa comeback-i!”
Vabaerakond elab läbi aegu, mis Rohelistel tuli ületada pärast 2011 aasta avantüüre võimu kontsentreerimisel. Erakond ei ole äriühing. Seda ei saa juhtida ülevalt alla vaid peab, iga päev, püüdlema selle poole, et erakond oleks juhitud alt üles. Töö liikmetega on siin võtmeküsimus ja tänapäeval on nõudmised poliitikutele pigem kasvanud kui kahanenud. Ma ei heida ette […]
-
Rohelised: Võõrutus põlevkivist
Eestimaa Rohelised on julgelt näoga tuleviku poole ja soovitavad Valitsusel võtta pikemaid samme põlevkivist eemaldumise suunas (PÕXIT). Võõrutusravi Suurbritannias on kandmas vilja ja kivisöega hüvastijätmine on saamas reaalsuseks. Tööstusrevolutsiooni sünnimaa Suurbritannia on Eestile suureks eeskujuks, sest suudab terve päeva mööda saata ilma kivisöest toodetavat energiat tarbimata (link). Kui kaua peaks vastu Eesti, kui Narva elektrijaamadega […]
-
Vali mind Eestimaa Rohelised juhatusse!
Mina olen Joonas – isa ja elukaaslane, eestlane ja eurooplane, Nõmmelt pärit Kristiines elav Raplamaa esindaja, TREV-2 Grupp AS liikluskorralduse valdkonna müügi- ja arendusjuht, Järvakandi mõisa valitsejamaja omanik, Eestimaa Rohelise Liikumise liige, Terve Rahvas SA juhataja, Erakond Eestimaa Rohelised juhatuse liige, Noored Rohelised MTÜ juhatuse liige ja 6. mail käesoleval aastal saan 30-ne aastaseks. Mulle […]
-
50 (äri)ideed aastast 2016
Eks näis, mis nendest edaspidi saab. Kui tead, et mõni asi juba kuskil tehtud või tegemisel, siis palun anna teada kommentaarides või kuidagi teisiti! 2016 E-Aed: Aiapidaja saab välja rentida oma aeda, et “aiatu” saaks lasta tal külvata seemet, hoolitseda saagi eest ja hiljem saada see endale. #urbandarden Rattamajad: Prügimajade stiilis rattahoidjad, kus on võimalik […]
-
Asfaldipäev 4.11.2016, TTÜ suur saal
Minu isiklik seisukoht on see, et koostöö (kindlasti kõlas see sõna antud konverentsil sama palju või rohkemgi kui Maanteeameti aastaraamatus) tekib ühistest huvidest. Mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti, kohalike omavalitsuste, projekteerijate, inseneri ja ehitaja (ja ka tudengite) ühine huvi? Et küsimus ei jääks retooriliseks, pakun omapoolseks vastuseks – tunda ennast väärtuslikuna ja väärtustatuna. Kui osapooled suudaksid hinnata teine-teise rolli ja vajalikkust, siis võiks muutuda ka suhtumine igal tasandil.
-
Kuidas teenida linnafarmerina $75,000 (65 500€) ainult 1400 ruutmeetril
Oma raamatus „Urban Farmer“, kirjutab Curtis Sone sellest, kuidas luua edukas toidukasvatus veerandil aakril ehk ca. tuhande neljasajal ruutmeetril. Artikli autor Olivia Maki, 29 veebruaril 2016 Olivia Maki on Oaklandi kirjanik ja blogija, kes keskendub agrikultuuri ja toidu süsteemi probleemidele. Ta on välja töötanud hariduslikke kogemusi kulinaarijakoolis „18 Reasons“ ja töötanud California ja Vermonti taludes. […]
-
KOHVI VARJATUD SÜSINIKUJÄLG
2-minuti lugemine Autor SARAH MCCOLL. Tõlkis JOONAS LAKS Piim esindab vaid mõne lusikatäie näol 60 kuni 70 protsenti tassi kohvi süsinikujäljest, latte’s 80 kuni 90 protsenti. Iga tass musta kohvi tähendab 21 grammi CO2, iga latte 340 grammi. Kui mõelda kohvi keskkonna-mõjudele, siis tõenäoliselt tulevad esimesena meelde kohvimarjade kestade mäed, mis reostavad vooluvett, jahvatatud kohvi […]
-
Jälgi
Following
Already have a WordPress.com account? Log in now.
Mõtteid elust enesest 