Asfaldipäev 4.11.2016, TTÜ suur saal

Minu isiklikud märkmed muutmata kujul peamiselt paneeldiskussioonidel välja öeldud mõtetest. Viidatud isikutelt ootan parandusettepanekuid kui olen midagi vääralt üles täheldanud. Isiklikud mõtted on selliselt ka märgitud. Info lisandudes teen jõudumööda ka siin tööd edasi. Antud postituse kommenteerimine ja jagamine on lubatud ning soovituslik.

Asfaldipäeva programm tasub korra enne üle vaadata, et oleks paremini aru saada osalejate rollid ja teemad.

  • Kaupo Sirk (Maanteeamet) tahab vanu häid aegu tagasi (45-55. aastaste inseneride vaade).
  • Ain Tatter (MKM) ütles, et Eestis ei peagi olema piisavalt pädevaid insenere, et RB-d ehitada. Peaasi, et me suudame pakkuda teenindavat personali. Varustuskindlus pole tagatud juba praegu 2020-ks. Rail Balticu jaoks peab hakkama niikuinii kuskilt materjali juurde otsima.
  • Siim Idnurm (TTÜ) ütleb, et tulevikus panustatakse aina enam iseseisvale õppele – risti vastupidi minu ja minu arust ka maailmas toimuvaga (isklik mõte)!
  • Kaupo Sirk võtaks ka 3-aastase haridusega MNTsse tööle, Siim Idnurm vastab, et lubage siis arstid ka kolme aastaga lõikama ja vaadake, mis on tagajärjed.
  • Kaupo ei eristaks üld- ja teedeehitust nii kardinaalselt. Mingite kursustega või lisaspetsialiseerumisega võimaldada vahetamist.
  • Jüri Läll (Tallinna Teede AS) ütleb, et tsiviilis on ekstraverdid ja teedeehituses on introverdid.
  • Paneeldiskussiooni lõpus jõuti teedeehituse valdkonna parema müümise mõtte juurde.
  • Märt Treier (moderaator): Palk on kindlasti argument, aga miks me sellest ei räägi?
  • Idnurm räägib doktori tasustamise paranemisest Ülikoolis ja rõhutab, et tuge võiks ka ettevõtetelt tulla, aga  Jüri Läll ütleb, et nendega pole tegelikult midagi teha.
  • Idnurm: Olen küsinud tudengitelt: “Kuidas eriala saaks populaarseks? Miks te tulite ehitust õppima?” Me ei teinud mingit reklaami ja ootasime neid, kes tahtsid kutset päriselt omandada. Vastused olid: “Ma olen ehitusega varem kokku puutunud või sugulased/tuttavad on.” On ka neid, kes lihtsalt ise tahavad midagi päriselt ära teha.
  • Martti Kiisa (TKTK) räägib tsunftitundest.
  • Siim Idnurm: “Üheskoos jõuame ikka kaugemale.”
  • Isiklik mõte: Persoonilood teedeehitajatega, et noored tahaksid rohkem TTÜsse ja TKTKsse minna ja see ka lõpetada.

Teine osa

  • Koostööst
  • Isiklik mõte: Vähem rääkida rahast ja rohkem tegudest.
  • Tarmo Trei (Lemminkäinen Eesti AS) ettepanek – koostööhange! (Tellija alustab Töövõtjaga koostööd juba planeerimisfaasis ehk tehakse asi nö otsast lõpuni koos). Win-win hange. Minu mõte – koostöökorraldusettevõte luua! Alustada pilootprojektiga ühe objekti baasil.
  • Insener peaks olema erapooletu, aga palka saab ainult Tellijalt. Kas võiks ka Töövõtja talle maksta? Ametlikult. Võib-olla Asfaldiliidu kaudu???
  • Isiklik mõte: Kuidas panna introverdid koostööd tegema, suhtlema omavahel?
  • Isiklik mõte: Kas MNT täiendab oma tüüplepinguid Best Practice-ga?
  • Ilmar Link (TPJ Inseneribüroo) ütleb, et ühelgi osapoolel pole aega lepingut lugeda. Pakkumist teeb üks osakond, teostab teine, seal ka läheb osa kaduma.
  • Isiklik mõte: Leping on eelhagi. Kas oleks võimalik ehitada ilma lepinguteta?
  • Mikk Reier (Reaalprojekt): Projekteerija ei pääse autahvlile, aga kohtusse ka ei kutsuta.
  • Märt Treier (moderaator): “Janar, tundub, et palju on loomingulisust. Te olete liiga jäigad.”
  • Link: Kui hakatakse detailide üle vaidlema, siis läheb ka Tellija liiale oma punktuaalsusega. On olnud jaburate tähtaegadega hanked, valimised tulemas jne, aga alati leidub 4-5 ehitajat, kes on nõus seda rõõmuga ja veel odavalt ka tegema.
  • Janar Taal (Maanteeamet) ei taha projekte konsulteerida Töövõtjaga, sest annab sellele ettevõttele liigse eelise. Treier soovitab Sven Pertensiga (Asfaldiliiduga) konsulteerida. Taal viitab tehnilistele dokumentidele.
  • Mikk: Tellija ootab kohe tööle asumist! Pakkumist tehes ei tea kas saame pakkudes ühe või kõik pakutud hanked korraga.
  • Taal arvab, et Insener on Tellija käepikendus. Illimar räägib nüüd sama juttu. Peab olema ka arbiiter vahel.
  • Trei: FIDICu järgi peab insener olema objektiivne.
  • Treier: Kas meil on üldse tahtmine midagi teisiti teha.
  • Taal saab aru, et Töövõtja peab kasumit saama. Raha on tihti süüdi.
  • Treier räägib kuidas õpetajad käivad vahel majast väljas, et päris elu näha. Trei võiks minna kolmeks kuuks MNTsse kohvi jooma ja juttu rääkima.
  • Trei räägib ühiskondlikust keskkonnast, kus liigume käskude ja keeldude poole.
  • Treier: Reede õhtune meeleolu – võiks rohkem saunas käia, täna õhtul koos konjakit juua – kas täna jääte siia (Taalile).
  • Mikk nõustub käsumajanduse jutuga ja ütleb, et tunneb ennast tihti joonestaja, mitte projekteerijana. Metsvahi soovitust enne objektil ehitamas käia ja alles siis projekteerima hakata.
  • Treier: Teeme koostööd, aga tunnista raisk oma viga! Kas saame aasta pärast uuesti kokku ja probleem on läinud lihtsalt detailsemaks.
  • Link: Sven [Pertens] on sõltumatu küll ja saaks seda kasutada vahel juristide asemel. Nagu aukohus ajakirjanduses (ERR näide). Väljapool tegijaid ei tohiks siis kritiseerida (neid, kes Asfaldiliidus pole).
  • Pertensi lõppsõna: Ilja Ilf “12 tooli” Osdap Bender läks andma simultani (male termin). Loeb ette tema tulevikuvisiooni Vasjukile. New Moskva. Universumi keskuseks. Sealt jätkab Eesti teemal, et asfaldiliidu kahekordeks eaks (50) on kõik kahekordistunud. Inimesi, raha, tudengeid topelt. Kõik 2+2 ja RB olemas ja kõik tulevad EU-st meile külla. Saaremaa sild on olemas, Talsinki tunnel pooleli veel ja noored annavad hagu.
  • Treieri nali: Püsiühendus tammina, Hiiumaa läheb täiteks.
  • Sven Pertensi (Asfaldiliit MTÜ) nali (ta on ka Haigekassaga seotud): Haiglas peetakse silmaarsti juubelit. Tort. 50 silma kaunistuseks peal. Samal peol olev günekoloog on morni ilmega.

Minu isiklik seisukoht on see, et koostöö (kindlasti kõlas see sõna antud konverentsil sama palju või rohkemgi kui Maanteeameti aastaraamatus) tekib ühistest huvidest. Mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti, kohalike omavalitsuste, projekteerijate, inseneri ja ehitaja (ja ka tudengite) ühine huvi?

Et küsimus ei jääks retooriliseks, pakun  omapoolseks vastuseks – tunda ennast väärtuslikuna ja väärtustatuna. Kui osapooled suudaksid hinnata teine-teise rolli ja vajalikkust, siis võiks muutuda ka suhtumine igal tasandil.

Antud postituse kommenteerimine ja jagamine on lubatud ning soovituslik.

Koostöö praktika Soomes: link

Advertisements
Asfaldipäev 4.11.2016, TTÜ suur saal